?£["period", "tabel", "Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse tuumalaengu kasvu järjekorras (tuletada meelde, mida näitab nende järjekorranumber). 

Veel: tabeli rida nimetatakse perioodiks ja veergu rühmaks. Nende järjekorranumbritel on kindel tähendus: perioodi number näitab elektronkihtide arvu ja rühma number (neil rühmadel, mida esialgu vaatleme, nn. A-rühmadel) välise elektronkihi elektronide arvu.", 1, 20]#["atom", "vesinik", "Vesinik sümboliga H on tabelis esimene element. Vaadake, mitu elektronkihti tal on? Millisesse perioodi ta kuulub? Ilmselt arvasid kõik õigesti. ", 1, 1, "nb", [], 8]#["atom", "H skeem", "Vaadake nüüd tema skeemi. Üks kiht ja selles täpselt üks elektron. Seega kuulub ta vastuvaidlematult esimesse perioodi.

Rühmaga ei ole asi nii lihtne. Ehkki tal on väliskihis üks elektron, ei paigutata teda teatud põhjustel (millest räägime kunagi edaspidi) üheselt esimesse rühma. ", 1, 1, "vs", [], 8]#["atom", "heelium", "Nüüd vaadake heeliumi aatomit. Perioodiga ei teki samuti raskusi. Aga rühm on tal hoopis kaheksas (milleks, sellest jälle mõnevõrra hiljem), ehkki väliskihis leidub kaks elektroni. 

Kummaline periood see esimene! Õnneks on järgmistega asi märksa selgem.", 1, 2, "nb", [], 8]#["atom", "He skeem", "Siin veel heeliumi aatomi liikumatu skeem.", 1, 2, "vs", [], 8]#["atom", "liitium", "Liitiumiga on asi juba üheselt selge: teine periood ja esimene rühm.  ", 1, 3, "nb", [], 8]#["atom", "liitium2", "Vaadake täpsemalt liitiumi elektronkihte.", 1, 3, "ss", [], 8]#["atom", "Li skeem", "Ning veel liitiumi aatomi liikumatu skeem.", 1, 3, "vs", [], 8]#["atom", "fluor", "Fluor, ka teise perioodi element; eelviimane ehk seitsmes rühm.", 1, 9, "nb", [], 8]#["atom", "fluor2", "Fluori elektronkihid täpsemalt. Tuletage meelde, mitu elektroni sai olla sisekihis? Just niipalju on ka sel liikuval skeemil elektrone, mis, nagu näete, üle esimese kihi piiri ei trügi.", 1, 9, "ss", [], 8]#["atom", "F skeem", "Fluori aatomi skeem siinkohal ka.", 1, 9, "vs", [], 8]#["atom", "neoon", "Neoon: teine periood ja kaheksas rühm (A-rühm ikka).", 1, 10, "ss", [], 8]#["atom", "neoon2", "Väliskiht täpsemalt: mitu elektroni siis?

 Muuseas: ega sinna üle kaheksa elektroni mahugi, sinna väliskihti. Just sellepärast ongi VIII A rühm viimane.", 1, 10, "ss", [2], 8]#["atom", "Ne skeem", "Skeem ka, on ehk arusaadavam ja selgem.", 1, 10, "vs", [], 8]#["atom", "naatrium", "Naatrium, kolmanda perioodi esimene element, seega ka esimesest rühmast.

Vaadake tema väliskihti. ", 1, 11, "ss", [2, 1], 8]#["atom", "naatrium2", "Mitu elektroni Na väliskihis oli?", 1, 11, "ss", [], 8]#["atom", "kloor", "Kolmanda perioodi eelviimane element, kloor. Sarnane fluoriga (väliskihi elektronide arv). ", 1, 17, "ss", [], 8]#["atom", "kloor2", "Nii, nüüd paneme vahelduseks sisemiste kihtide elektronid seisma (kui tahate, võite nad muidugi ülal asuvate nupukeste abil uuesti liikuma lasta).", 1, 17, "ss", [1, 2], 8]#["atom", "Cl skeem", "Ja ka skemaatilisel kujul, neile, kes liikumatut pilti armastavad.", 1, 17, "vs", [], 8]#["atom", "argoon", "Ja argoon; periood ikka kolmas, aga öelge nüüd ise, mitmes rühm?

Mille poolest on ta neooniga sarnane?", 1, 18, "ss", [1, 2], 8]#["atom", "Ar skeem", "Ja skeem ka, nagu me juba teiste elementidega oleme teinud.", 1, 18, "vs", [], 8]#["period", "Tabel 2", "Ning veelkord kogu tabel.

Usutavasti räägivad perioodide ja rühmade numbrid teile nüüd natuke rohkem.", 0, 0]#